KIIDJÄRVE LÜHIAJALUGU

• Kohaliku kodu-uurija Lemming Rootsmäe andmetel oli Kiidjärve varasem nimi Kidierve või Kidra; esimesed teated pärinevad 1521. aastast. Praegune nimetus on kasutusele võetud alles 18. saj. Kiidjärve on Taevaskoja kõrval ilusamaid jõeäärseid paiku. 17. saj. lõpul rajati siia mõis, sellest on säilinud põline park, mis on võetud looduskaitse alla. Mõisahoone on hävinud.
• 1726. aastal sai Vana - Kuuste mõisnike von Zögede järeltulija Helen von Schlippenbach Kiidjärve mõisa omanikuks. Seda aastat võib pidada ka mõisa asutamisajaks. Tollal ei osatud Kiidjärve võimalusi ja väärtusi veel ära kasutada. Vähese tulukusega mõisa omanikud vahetusid sagedasti. Mõisa eksisteerimise 193 aasta jooksul oli tal 14 omanikku, seega vahetus peremees iga 14 aasta järel. N. 1772-1787. aastatel, 15 aastat oli mõis maailmakuulsa loodusteadlase Carl Ernst von Baeri vanaisa ja pärast isa omanduseks. Baerid ise Kiidjärvel ei elanud. Mõisat valitses Ludolph August Bruiningk. Edasi vahetusid jälle mõisa omanikud. N. 1818. aastal sai mõisaomanikuks Gattin Anna Dorathea, kelle käes oli mõis 1846. aastani, seega 26 aastat.
• 1835. aastal toimus Kiidjärvel üks esimesi taluoste Liivimaal. Haaslava valla talupoeg Madis Laats ostis Kiidjärve mõisast kolm talu -Tikuta, Partsi ja Singa. Asunud elama Tikutale, ostis ta ka vesiveski, mis põles 1910. aastal, misjärel mõis ehitas 1914. aastal Kiidjärvele uue jahuveski.
• Kiidjärve mõisaelu hakkas stabiliseeruma 1875. aastal, mil mõisa ostis parun Paul von Maydell. Tema pärijad elasid siin kuni mõisate võõrandamiseni 1919. aastani. Majanduslikult oskasid Maydellid Kiidjärve võimalusi hästi kasutada. Kuna põllumaad oli siin vähe, siis pandi rõhku kohaliku väiketööstuse arendamisele ja metsa müümisele. Ahja jõele ehitati vesiveski palkide saagimiseks, villa töötlemiseks ja tisleri töökojaks. Teine, veelgi suurem veski ehitati 1914. aastal,  mis tootis jahu täies sortimendis. Kohaliku savi kasutamiseks rajati tellisevabrik. Eriti tehnikahuviline oli viimane parun Erich von Maydell, kes korraldas ka suurepärase jahuveski ehituse ja sisustas selle oma aja kohta moodsate seadmetega. Peale väiketööstuse väljaehitamist oli Erich von Maydellil kavas püstitada ka uus mõisa elumaja - häärber. Selleks oli tal oma telliselöövis valmis 200000 tellist. Siitpeale jäi aga ehitustegevus pooleli. Algas I maailmasõda. Tuli Eesti vabariik ja uued  ajad, mil saksa parunite poolt hästi korraldatud majandussüsteemi hakkasid valitsema edumeelse tegevus - ja mõttelaadiga eestlased. Nad ei teinud seda mitte halvemini kui sakslased ise. 
• Kohaliku rahva haridustaseme tõstmisel etendas omal ajal küllalt märkimisväärset osa Kiidjärve külakool, mis sai alguse tõenäoliselt juba 1765. aastal Koorvere külas. Kuni 1786. aastani paiknes kool Koorvere külas, seejärel Lambi karjamõisa juures, 1800. aastal aga märgitakse kooli asukohana üht vana hoonet Kiidjärve mõisas. 1813. aastal valmis Kiidjärve Järvekülas  uus koolimaja, mis 1883. aastal maha põles. Veel samal aastal ehitati koolihoone uuesti üles ja selles jätkus õppetöö 1971. aastani, mil algkool laste vähesuse tõttu suleti. Lapsed hakkasid käima 10 km kaugusel asuvas Vastse-Kuuste 8.kl. Koolis.
• Et 19. saj. andis Kiidjärve külakoolis õpetust rida tublisid koolmeistreid, oli õppetase koolis kõrge ja kool kuulus kihelkonna eesrindlikumate hulka. Esimesena hakkas siin lugemise, piibliloo ja katekismuse kõrval õpetama 1848. aastal kirjutamist ja noodist laulmist Johan Tikk, 1854. aasta paiku Kusta Mällo  soovijatele ka rehkendamist ja 1855. aastal Jaan Konts  isegi geograafiat. Väga tubli koolmeister oli aastatel 1858 - 1872 kohalik talupoeg Hans Kallas.  Aastatel 1899 - 1903 Kiidjärvel õpetajana töötanud Peeter Friedrich Kõiv on jätnud jälje eesti kirjandus lukku, andes välja kogumiku “Eesti nooremate luuletajate album”.
• Kiidjärve maanteesilla juures paiknevatest hoonetest on vanim Ahja jõe paremal kaldal, Hatiku oja suubumiskoha lähedal, asuv Kassi Kõrtsihoone, mis seisis seal juba 18. saj. keskel. Kõrts suleti 1910. aastal, sest oma asukoha tõttu ei olnud ta mõisale tulutoov. Huvitava arhitektuurilise lahendusega rõhtpalkidest kõrtsihoone juures väärib eeskätt tähelepanu räästaalune rõdu kõrtsihoone ees. Fr. Tuglas on iseloomustanud kõrtside osa meie rahva elus enne monopolide ja restoranide tekkimist järgmiselt:” See oli ühel hoobil nii joomakoht kui ka seltsimaja. Midagi kohasemat siin maal veel polnud. Siia ei tuldud kaugeltki mitte ainult lakkuma, vaid niisama ka üksteist nägema ja uudiseid kuulama. Kõrtsil oli oma jaanitulekoht ja siin need kõige veidramad mardi - ja kadrisandid käisid. Siin peeti simmaneid ja pidusid, kuigi eeskätt kavatsemata programmita. Ja kui ka vahel löömaks läks, siis juhtub  seda nüüdki seltsimajade juures. Peale selle tuleb arvestada praktilist poolt. Ei olnud tollal mõeldav reisimine meie maal seesuguse asutuseta, eriti talvisel ajal. Siin sai süüa, soojendada ja öömajagi.” See oli ka Kiidjärve Hariduse Seltsi “Kalju” maja. Kiidjärve Hariduse Seltsi “Kalju” sihiks oli: Eesti üldise haridusliku tasapinna tõstmiseks abinõusid otsida, haritud jõudusid koguda, sporti, laulu ja muusikat edendada ja elustada. Asutajaliikmed August Hernits ja Johannes Etti 1926. aastal.
• Kiidjärvel on laulja Kalmer Tennosaare (23. november 1928 Kiidjärve, Vastse-Kuuste vald – 20. september 2004 Tallinn) sünnikoht. Kalmer Tennosaar sündis Kiidjärvel Kaljumäe talus. Hooned ehitas Kaljumäele tema isa, kes oli Kiidjärve veski mölder. Laulupisiku sai Kalmer kodust, perekonna laulukoorist.
•  Aleksander Mältonile ( 1901- 1974) kuulub suur osa Kiidjärve kultuuriloos aastateil 1963-1971. Tema juhendamisel õppisid kohalikud näitekunstihuvilised ära 8 suurt lavatükki.
• Professor Eerik Kumari (1912-1984) – zooloog ja  bioloogiadoktor. Kiidjärve ja Taevaskoja looduse üks parimaid tundjaid ja selle paiga vaimustunud patrioot ja kaitsja.
• Partsi talus Eevamäe lähedal sündis doktor Gustav Kroll (1886-1968), kes rajas 1945. aastal Kiidjärvele jaoskonnahaigla, mis muudeti 1947. aastal Kiidjärve tuberkuloosihaiglaks. See suleti 1982. aastal seoses Põlva Keskhaigla valmimisega.
  
  

Kiidjärve koolimaja 1928. aastal

Kiidjärve mõis 1910. aastal (Ain Eriku erakogust)

 Kiidjärve vesiveski, villatööstus ja lauavabrik 1960. aastal

Kiidjärve villatööstus, lauavabrik ja tisleri töökoda 1962. aastal 

Kiidjärve ajaloo nurgake Kiidjärve raamatukogus