Olen juba mitu aastat valmistanud sõnalis-muusikalisi programme lastele just vanema põlvkonna kirjanikest, möödunud aastal olid tähelepanu all Aino Pervik (85) ja Leelo Tungal (70), 2016. aastal Heljo Mänd (90) ning Olivia Saar (85) ja Uno Leies (85).

         Käesoleval aastal on valminud programm suurepärasest luuletajast ja prosaistist Ellen Niidust, kelle 90. sünniaastapäev on 13. juulil. Algklassi õpilastele mõeldud 40 minuti sisse mahub kirjaniku elu lühitutvustus, aga rohkem tähelepanu pöörame tema imelisele loomingule ja tema luuletustele loodud laulude laulmisele.

         Ellen Niidu tütar Maarja Undusk: „ Kui su ema on luuletaja, siis on ta seda kogu aeg, kui see ka kõige muu argiaskelduse varju peitub. Luuletajaks olemine on pigem elustiil kui elukutse. Ega minu rohked vanatädidki luuletajaks olemist miskiks tähtsaks töötegemiseks ei pidanud. Ellen ju tööl ei käi, tal on aega küll ja veel, olid nad veendunud“ (M. Undusk „Minu ema on luuletaja“ , Ellen Niit „Taeva võti“ eessõna, 2012)

Ellen Niit tütre Maarjaga (1965)
Foto internetist.

         Vanematel lugejatel on võimalus tulla tutvuma Kiidjärvelt pärit laulja Kalmer Tennosaare huvitava isikliku arhiiviga, tuleb ju sel aastal 23. novembril tema 90. sünniaastapäev. Kalmerit meenutades kuulame plaadilt tema esitatud laule, laulame ise ja teeme fotodel ajaloolise käigu Kalmeri radadel mööda Kiidjärvet.

        Neid kahte juubilari ühendab luule: kui Niit luuletas suurepäraselt, siis Tennosaarele meeldis luulet lugeda ja esitada.

         Kalmer meenutab: „Pärast neljandat klassi Kiidjärvel läksime edasi Vastse-Kuuste 7-klassilisse kooli. Meie, Kiidjärve lapsed, käisime kooli jalgsi. See oli umbes seitse kilomeetrit ja me olime alati enne kohalikke lapsi kohal. Paar talve aga elasime kooli internaadis. Õpetaja Artur Priimägi, väga soe ja hea õpetaja, kes ise elas koolimajas, mängis meiega, aitas koolitükke teha. Mulle aga sokutas ta millegipärast luuleraamatu. Lugesin ja ütlesin õpetajale, et ma ei saa neist ridadest aru. Ta silitas mu pead ja ütles, et pojakene, sa ei saa veel paljudest asjadest aru, aga küll sa õpid. Nii tekkiski mul luuletuste vastu meeletu huvi. Luuletusi olen hästi palju lugenud. Paljud neist on senini peas. Võin praegugi , 75-aastaselt peast lugeda „Kerkokella“ võru keeles.“ (E. Tammer „Lia Laats. Kaljo Kiisk. Kalmer Tennosaar: [viimane vestlus]“, 2012).

ONU KALMER: Laste lauluvõistlus anno 1970 – kõigi laululaste ­sõber onu Kalmer Tennosaar ja laululaps Margot Kvelstein. (Heino Vilms / ERR)
Foto internetist.