Kiidjärve raamatukogu loomine ja ruumid
Rahvasaadik Evald Järvis ja Kiidjärve Algkooli juhataja Heili Massakas tõstatasid Vastse-Kuuste külanõukogu istungjärkudel mitmel korral küsimuse raamatukogu vajaduse kohta. Külanõukogu, pidades ettepanekut põhjendatuks, esitas taotluse Põlva Rajooni TSN Täitevkomiteele. Täitevkomitee Kultuuriosakonna käskkirjaga määrati Akste - Kärsa külaraamatukogu ületoomisele Kiidjärvele, kuna Akste - Kärsal oli vähe lugejaid ja raamatukogu olemasolu seal ennast ei õigustanud.
1957. aastal täituski Kiidjärve ümbruse elanike ammune soov: hakkas eksisteerima paikne raamatukogu Ahja jõe kaldaäärses majas. Raamatukogule leiti esialgu ruum eramajas, kus oli küllaltki avar kasutamata endine poeruum. Vastse-Kuuste külanõukogu üüris selle Tartus elavalt omanikult.
Kiidjärve raamatukogu juhatajaks sai Laine Nilbe, kes varem töötas Vastse-Kuuste raamatukogus. Veebruarikuu esimestel päevadel algas raamatukogu inventuur ja ülevõtmine Akste - Kärsal. Töö kestis neli päeva. Raamatute äratoomiseks lubati kolhoosi veoauto. Fondi riiulitele paigutamine ja ruumi kujundamine võttis aega üle nädala.
Kiidjärve raamatukogu avati 18. veebruaril 1957. Teeninduspiirkonda kuulus EK(b)P VI Kongressi nim. kolhoos III brigaad, Kiidjärve Metskond, Kiidjärve Tuberkuloosihaigla ja Kiidjärve Algkool. Laine Nilbe oli sellel kohal 1991. aasta sügiseni, mil septembri algus viis kauaaegse tubli raamatukogujuhataja igavesele unele. „Öeldakse, et igast inimesest jääb „jälg” sinna, kus ta on elanud ja midagi korda saatnud” – nii kirjutas Laine raamatukogu kroonikas algkooli juhataja Vaiki Sarve kohta 1963. aastal. Ja samade sõnadega saab öelda ka pikkade aastate pärast Laine Nilbe kohta. Laine oli kultuuri- ja vaimuinimene, ta oli inimene, kellega said kõik oma rõõmud ja mured jagada, kartmata, et need välja räägitaks. Alati oli tal varuks hea nõu ja naeratus. Ja eks tänapäevani ole raamatukoguhoidaja üks rolle lugejate ärakuulamine ja mõne hea sõnaga lohutamine. 1991. aasta lõpuni töötas raamatukogus Laine tütar Sirje Nilbe. 01. jaanuarist 1992 on Kiidjärve raamatukogu juhataja Krista Pikk.
1962. aastal valmis EK(b)P VI Kongressi nim. kolhoosi poolt ehitatud kahekorruseline elumaja Kiidjärve pargi servas. Vastse-Kuuste küla TSN Täitevkomitee (esimees Linda Ilves, sekretär Valve Raig) esitas taotluse saada selles majas ruumid raamatukogu jaoks. Kolhoosi juhatus (esimees Voldemar Nilbe) andiski nõusoleku ja raamatukogule eraldati majast kaks tuba pinnaga 34 m2 . 10.-18. märtsini 1962. aastal kolis raamatukogu uutesse ruumidesse. Võrreldes endise pimeda ja külma ruumiga tundus siin soe ja mugav, valgust tuli neljast aknast. Hiljem andis tunda külastuste vähenemine, kuna raamatukogu paiknes enam kui poole km kaugusel kauplusest, sidejaoskonnast ja tööstustsehhidest.
Järgmine kolimine toimus 3.-7.maini 1969. aastal, kui raamatukogu toodi uutesse ruumidesse endisesse mõisa viljaaita. Ruumid olid siin 17 m2 võrra suuremad ja kapitaalremondist tulnud, ehitajaks “Rahu” kolhoos.
Praeguses helerohelises majas Kiidjärve kaldal on raamatukogu 2. septembrist 2003. Majas paiknevad raamatukogu, avalik internetituba ja saal.
Kiidjärve raamatukogu seltsielu eestvedajana
Laine Nilbe eestvedamisel kujunes Kiidjärve raamatukogust küla seltsielu keskus. Toimus palju erinevaid sündmusi: kirjandus- ja teemaõhtud, kohtumised kirjanikega, lugejate konverentsid, raamatute arutelud. Koolimajas ja 1958. aastal mõisa magasiaidast kinomajaks kohandatud hoones tähistati erinevaid tähtpäevi ja peeti lasteüritusi. Oma panuse ettevõtmiste õnnestumisse andsid ka aktiivsed külainimesed ja lapsed. Muusikat tegid kohalikud pillimehed, ruume kaunistas ja muutis hubaseks raamatukoguaktiivi liige Marju Pikk oma perega.
1957. aasta esimene üritus, mille raamatukogu koostöös kooliga läbi viis, oli muinasjuttude õhtu 1. mail koolimajas. Algkooli juhatajaks oli Heili Massakas. Saali kaunistasid muinasjutuainelised joonistused, kaunistajaks Hilda Vool koos poja Udoga, kes õppis algkoolis. Muinasjutuvestjaks oli vokki ketrav vanaema Liisi Visk. Esitati katkendeid „Punamütsikesest“, „Saabastega kassist“, „Pöial-Liisist“ jt muinasjuttudest. Osavõtjaid oli 120.
Aasta 1957 oli Kalevipoja aasta, kuna möödus 100 aastat Fr. R. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumisest. 22. juunil toimus Kiidjärve koolimajas Kalevipoja õhtu. Pärast raamatukogu juhataja Laine Nilbe päevakohast sissejuhatust avanes eesriie, lavapilt kujutas kaljurünkaid mererannas. Leonhard Järvis (Kalevipoeg) ja Heili Massakas (Saarepiiga) esitasid katkendi eeposest, vaheteksti luges Laine Nilbe. Voore algkooli õpetaja Johannes Luukas esitas katkendi „Kalevipoeg Soome sepa juures“. Kuulajaid - vaatajaid oli 80.
Kolmas suurem üritus esimesel tööaastal oli kirjandusõhtu A. Kitzbergi loomingust. Esitati katkendeid A. Kitzbergi näidenditest „Libahunt“, „Kauka jumal“, „Punga-Mart ja Uba-Kaarel“ (karjase kauplemise stseen). Kaasa tegid Heili Massakas, Maia Tasso, Ida Lipping, Evald Järvis, Leonhard Järvis, Ants Lipping, Laine Nilbe. Osavõtjaid 50.
1958. aasta algas rahvanaljandite õhtuga Kiidjärve koolimajas. Esitati mitmeid näärinalju, hiljem tuli näärivana. Osavõtjaid 105. Meeldejäävamaks ürituseks oli laste kirjanduslik karneval 8. juunil koolimajas. Nõuandjaks ja abistajaks ikka algkooli juhataja Heili Massakas. Krepp-paberiga oli kaunistatud sirm, mille kohal silt „Laste raamatukogu“, sealt need raamatute tegelased tulid, igaüks oma osa esitama. Tuli Punamütsike, Väike Mukk, nuku-ema, kolm põrsakest, kass, aabitsa-kukk, mesikäpp, kes meistriks sai, pagar jt. Muusikat tegi Eduard Kaldma. Pealtvaatajateks lastevanemad, oli teisigi täiskasvanuid.
1960. aasta 28. veebr. toimus kirjanduslik kohus kinomajas A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ IV köite põhjal. Esitati kolm dramatiseeritud katkendit. Karini osas Heli Pae, Indrekut kehastas Leonhard Järvis, Röneed Ants Lipping. Kohtu koosseis: eesistuja Laine Nilbe, kaasistujad Ekbert Kaaver ja Mart Kurvits. Karini kaitsjaks oli Heili Massakas, Indreku kaitsjaks Evald Järvis. Tunnistajatena esinesid veel proua Itam (Aino Kiho), Karini ema (Ida Lipping). Kohtuistungit oli jälgima tulnud 50 inimest.
1963. aasta 09. märtsil toimus Kiidjärve külaraamatukogu ja Kiidjärve algkooli poolt Rahvusvahelise Naistepäeva tähistamise õhtu. Eeskavas oli: 1. Ettekanne „ Nõukogude naine – uue elu ehitaja“, lektor E. Kaldma. 2. Lastekoori laulud „Ema süda“, „Vaikne kena kohakene“ ja „Vennad on mul suured mehed“. 3. Deklamatsioon „Emale“ (4. kl. õpilased). 4. Valss pallidega (õpilased). 5. Deklamatsioon „Minu töö“ (õpilased). 6. Kolme polka (õpilased). 7. Massdeklamatsioon „Imepõll“ (õpilased). 8. Segakooli laulud „Töö ja võitlus“ ja „ Karjus“. 9. Deklamatsioon „ Ma olen uhke Sulle“. 10. Naisansambli laulud „Sulle tahan öelda, emakene hea“ ja „Ketraja“. 11. Estraadipala „8. Märtsil“. 12. Meesansambli laulud „ Sõprade auks“, „Ema“ ja „Sünnipäevaks“. 13. Estraadipala „Mis on tähtsam?“. 14. Segakoori laulud „Lai Dnepr“ ja „Valge toomingas“. 15. Tants. Pääs tasuta.
1966. aasta 27. veebr. korraldati Fr. Tuglase 80. sünnipäeva tähistamiseks kirjandusõhtu Kiidjärve koolmajas. Kirjaniku elust ja loomingust kõneles raamatukogu juhataja Laine Nilbe. Katkendeid Tuglase novellidest lugesid Evald Järvis ja Viiu Tuoppi. Leonhard Järvis esitas Tuglase luuletuse „Meri“. Esinesid nais- ja meesansambel. Osavõtjaid 42.
1967. aasta 16. aprillil tähistas raamatukogu 10. aastapäeva lugejate konverentsiga, kus arutati raamatukogu tööd. Aruande lugejate ees esitas raamatukogu juhataja Laine Nilbe, sõna võtsid lugejad Evald Järvis, Endel Mosen, Õie Kaaver, Aino Kiho, Linda Pikk jt. Esinesid nais – ja meesansambel, deklamaatorid. Raamatukogus tegutses mitmendat aastat noorte raamatusõprade ring, kus aktiivsemad olid Tairi Järvis, Tea Sulbi, Kaja Kõiv, Reet Ilus ja Sirje Nilbe.
1972. aasta oli rahvusvaheline raamatuaasta. 11. märtsil toimus kohtumisõhtu kirjanik Leo Metsariga. 26. dets. oli luuleõhtu „Niki-Näki näärikesed“, kus loeti Juta Kaidla nääriteemalisi luuletusi ja tuli külla näärivana (Leonhard Järvis), kes jutustas lastele toreda muinasjutu.
1973. aasta 10. märtsil õnnestus kõige paremini kirjandusõhtu Marie Underi 90. sünnipäeva tähistamiseks. Huvitava ja sisuka ettekande poetessi elust ja loomingust esitas luulesõber Vello Soldan, luuletusi lugesid Laine Nilbe ja Leonhard Järvis.
1974. aasta 30. dets. nääriõhtul kanti ette lastega koostatud luulepõimik „Talverõõmud“, mille esitasid Karin ja Krista Pikk, Madis ja Urve Trumsi, Liia ja Raivo Tenso, Angelina ja Antti Tenso ning Anneli Sinivee.
1980. aasta 6. aprillil oli lastele kirjandushommik „Muinasjutumeister Andersen“. Suvel korraldati Kiidjärve pargis rahvapidu, kus külalisena esines Kalmer Tennosaar. Peo korraldamisele aitas kaasa kolhoos „Rahu“ esimees Robert Lätt. Esines Vastse-Kuuste Kultuurimaja segakoor Regina Soka dirigeerimisel.
1983. aasta sumedal augustiõhtul toimus Kiidjärve pargi põliste pärnade ringis kohtumine Hendrik Relvega, kes rääkis lugusid puudest ja loodusest, oma tööst metsanduses ja raamatu „Vahtral on sünnipäev sügisel“ saamisloost. Temaga olid kaasas ansambli „Forest“ liikmed, kes laulsid metsast ja loodusest. Lõpetuseks laulis kodukandirahvale Kalmer Tennosaar. Ürituse mõtte ja korraldamise algataja oli Kiidjärve metskonna metsaülem Ain Erik.
1984. aasta 7. jaan. toimus kinomajas nääripidu „Hüvasti, näärid“. Kinomees Enno Kuklas näitas multifilme „Talvemuinasjutt“ ja „Jussikese seitse sõpra“. Loeti luuletusi talvest ja nääridest, mängiti ja tantsiti, samuti tuli külla näärivana.
1985. aasta 1. dets. oli teemaõhtu „Lugeja ja raamatukogu“, kus raamatukoguhoidja tõstis esile pidevalt raamatukogu kasutajaid: Liivia Reimann, Linda Pikk, Leonhard Järvis, Evald Järvis, Olga Deedin, Aino Malmet, Milvi Kõiv, Meeta Paris, Heli Pae, Ivan Zvan, Ferdinand Kade, noortest Rene Kool, Lauri Liivak.
1987. aasta 6. dets. rääkis raamatukogus Leonhard Järvis teemal „Kilde kodukoha minevikust“, kus rääkis Kiidjärve algkooli ajaloost.
1988. aasta algul oli kinomajas laste nääriõhtu „Niki – näki näärikesed“, kus loeti luuletusi, mängiti laulumänge ja külla tuli näärivana (Heido Sinivee). Kinomaja tuli enne mitu päeva kütta ning määrdunud seinad kuuseokste ja nääriehetega kaunistada. Peo ajal oli ruum nagu muinasjutus, mis kõigile meeldis.
1989. aasta 10. ja 17. juunil korrastati üle mitme aasta põhjalikumalt Kiidjärve parki, töid juhatas kolhoos „Rahu“ metsatehnik Heido Sinivee, traktoritega olid kohal Tõnu Pikk ja Helmut Kõiv.
1991. aasta 21. juunil toimus Kiidjärve I külapäev ja Kiidjärve veski pidulik taasavamine. Raamatukogus võis imetleda kohalike käsitöömeistrite tehtut, näituse kujundajaks Ahja Keskkooli käsitööõpetaja Karin Pikk. Iga inimene, kelle käsitöö oli näitusel, sai tänutäheks kotikese jahu või mannaga, mis oli jahvatatud Kiidjärve veskis.
1974. – 1991. aastatel Kiidjärve raamatukogus toimunud raamatute arutelud: Mats Traadi „Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga“, „Karukell – kurvameelsuse rohi“ ja „Üksi rändan“ , Egon ja Vaike Ranneti „Kivid ja leib“, Raimond Kaugveri „Ja kõik on kuhugi teel“, „Disko“ , „Vana mees tahab koju“, „Meie pole süüdi“, „Tee isa juurde“ , „Kas ema südant tunned sa ?“ ja „Postuumselt rehabiliteeritud“, Juhan Peegli „ Ma langesin esimesel sõjasuvel“, Albert Uustulndi „Meri, mehed ja jumalad“ ja „Tuulte tallermaa“, Veera Saare „Aprillipäev“ ja „Ira“, Vello Lattiku „Kuus head inimest“, Kalju Saaberi „Kahe kodu ballaad“, Oskar Kruusi „Aeg atra seada“ ning Ardi Liivese „Vastuarmastus“.
Kiidjärve näitering ja isetegevus
1960. aasta 1. mai tähistamise ajal esitati 3- vaatuseline näidend „Rõõm tänasest päevast“, lavastajaks Heili Massakas, abi Laine Nilbe. Etenduses mängisid Evald Järvis, Voldemar Ahi, Kalju Kriit, Lea Voore, Ants Lipping, Heli Pae, Leonhard Järvis, Aino Kiho, Otto Massakas ja Laine Nilbe. Peol esitati ka rahvatantse segapaaridelt, juhendaja Ants Lipping. Osavõtjaid 86.
1961. aasta 26. augustil korraldati L. Koidula 75. surma-aastapäeva tähistamiseks näidendiõhtu kinomajas. Esitati Koidula näidend „Kosjakased“. Lavastaja Heili Massakas, abi Laine Nilbe. Osatäitjad: Suli Miina – Heli Pae, Tõlla Hans – Leonhard Järvis, Kadaka Liisu – Hilda Prükk, Luige Siim – Ants Lipping, Nääri Maret – Reet Pikk, Karja Juku – Toivo Järvis. Pealtvaatajaid 110. See jäi Heili Massakase viimaseks lavastuseks Kiidjärvel, sest ta lahkus koolijuhataja ametikohalt.
1962. aasta alguses loodi Kiidjärve algkooli juhataja Tiiu Zowo ettepanekul raamatukogu juurde naisansambel. Tema hakkas ka ansamblile laule õpetama. Esimeseks lauluks oli ameerika rahvalaul „Onn mägedes“. Laulsid Heli Pae, Hilja Rämmal, Aino Kiho, Laine Järvis, Aino Järvis, Laine Nilbe. Kitarril saatis Evald Järvis. Proovid toimusid raamatukogus, mõnikord ka koolimajas. Esmakordselt esineti rahvusvahelise naistepäeva puhul korraldatud temaatilise õhtu isetegevuse osas.
Kui 1963. aasta algul raamatukogus nõu peeti, kuidas tähistada A. H. Tammsaare 85. sünniaastat, ütles Vaiki Sarv, Kiidjärve algkooli juhataja: „Teeme midagi sellist, mis ümbruskonna rahvale kauaks meelde jääb. Siin on häid jõude, õpime ära „Vargamäe““. Algul tundus selline ettevõtmine võimatuna, kuid Vaiki sõitis suuskadel küla läbi ja leppis osatäitjatega kokku. Käis ka Eesti NSV teenelise kunstniku Aleksander Mältoni juures nõu küsimas. A. Mälton oligi viimaks nõus näitejuhi kohustused enda peale võtma. Kohapealt ei leitud inimest, kes mängiks Pearu osa. Vaiki Sarv tõi selleks kohale oma abikaasa Talmet Sarve, kes elas Ruusal. Proovid toimusid raamatukogus, hiljem koolimajas. Kevadel algas lavastuse ettevalmistamine, organiseerimistööd ja majandusküsimused tulid kohaliku kolhoosi abiga lahendada raamatukogu juhatajal. Tammsaare „Vargamäe“ esietendus oli 13. juulil 1963. Kolhoosi kuuri alla oli ehitatud lava ning kulissid, pingid publiku jaoks sisse toodud. Aidas jumestati näidendi tegelasi. Seda tegi Eesti NSV teeneline kultuuritegelane Paul Kangro, kes oli 1930. aastate lõpul omandanud jumestaja – parukategija oskused Prantsusmaal. Jumestus kujunes tõeliseks kunstitööks, sest osatäitjad ju vananesid lavastuse kestel. Pealtvaatajaid tuli ruum puupüsti täis, sisse mahtus 280 inimest. Ülejäänud rahvale tuli kahe nädala pärast etendust korrata. Osatäitjatel oli heameel kordaläinud etendusest ja pealtvaatajad said tõelise kunstilise elamuse. Osatäitjad: Andres - Leonhard Järvis, Pearu - Talmet Sarv, Krõõt - Marju Pikk, Mari - Vaiki Sarv, Juss - Evald Järvis, Sauna-Madis -Ernst Mägi, Liisi - Eevi Kaldmaa, kõrtsimees – Gustav Kantsler, Hundipalu Tiit – Voldemar Nilbe, Noor – Andres – Margus Tenso, Linda Pikk, Peeter Vanatare, Ida Lipping, Helmut Kõiv, Kersti Tenso, Tiiu Mägi jt. Tammsaare- Särevi „Vargamäega“ käidi esinemas ka Ruusal ja Mehikoormas.
1964. aastal rajati Kiidjärve parki peoväljak, kus 15. augustil etendus T. Pakkala näidend „Parvepoisid“. Näidendi lavastaja oli Aleksander Mälton, kes seekord ka ise tegelasena kaasa lõi, kehastades peremees Pietolat. Teised osatäitjad: parvepoiste pealik Abraham Turkka - Leonhard Järvis, Tobu-Kusta - Evald Järvis, Katri - Marju Pikk, Anni - Maire Peil, Maija – Aino Kiho, Tolari – Artur Vals, Pahna – Maija - Linda Pikk, Puru – Pirkko - Liisi Visk, Oterma - Kalle Kaldma, Ida Lipping, Rosiine Vahtrik, Lea Lutsar, Kersti Tenso, Tõnu Pikk, Eduard Kaldma, Ernst Mägi, Voldemar Ahi, Mati Järvis, Aino Viru, Udo Vool, Elmar Kanrgo, Bernhard Järvis, Endel Mosen, Leotoots jt., kokku 32 tegelast.
28. nov 1964. aastal sai Laine Nilbe ENSV Põlva rajooni Vastse-Kuuste Küla TSN Täitevkomitee aukirja isetegevusliku töö organiseerimise eest Kiidjärvel.
1965. aastal möödus 100 aastat Eduard Vilde sünnist. Näitering Aleksander Mältoni juhtimisel õppis ära näidendi „Pisuhänd“. 90 osavõtjaga juubeliõhtu toimus 13. märtsil Kiidjärve koolimajas. Kirjaniku elust ja loomingust rääkis raamatukogu juhataja Laine Nilbe. Lavakujunduse ja valgustuse aitas korrastada Kalle Kaldma. Tegelasi jumestamas oli jälle Paul Kangro. Osatäitjad: Vestmann – Aleksander Mälton, Piibeleht – Evald Järvis, Laura – Heli Loorits, Matilde – Endla Järvis, Ludvig Sander – Leonhard Järvis, Liina – Elise Tsäko.
Selle näidendiga esines näitering ka Vastse-Kuuste külanõukogu piirkonna näiteringide ülevaatusel 28. märtsil Vastse-Kuuste kultuurimajas ning 04. aprillil tuldi esikohale Põlva kultuurimajas rajooni näiteringide ülevaatusel. Auhinnaks saadi radioola „Latvia“ ja ENSV Põlva rajooni TSN Täitevkomitee kultuuriosakonna aukiri
Raamatukogus töötas segakoor ja meesansambel Evald Järvise juhendamisel. Naisansamblit juhendas ja saatis akordionil Erich Jõesaar. 21. juunil toimus Kiidjärve pargis rahvapidu Eesti NSV 25. aastapäeva tähistamiseks, kus Vastse-Kuuste kultuurimaja isetegevuslastega esinesid ka Kiidjärve isetegevuslased ja Kiidjärve Algkooli õpilased. 4. detsembril toimus Kiidjärve Algkooli asutamise 200. aastapäeva pidulik aktus, kus esinesid samuti küla isetegevuslased.
1966. aasta 6. augustil esitati Kiidjärve pargis 482 pealtvaatajale saksa draamakirjaniku B. Brechti „Härra Punttila ja tema sulane Matti“. Näidendi ettevalmistamiseks kulus 42 õhtut, iga proovi kestus oli 2-3 tundi. Näidendi lavastajaks taas Aleksander Mälton, jumestus ja parukad Paul Kangrolt. Mängisid: Härra Punttila, mõisaomanik - Leonhard Järvis, autojuht Matti - Evald Järvis, Eva (Punttila tütar) - Maire Peil, atašee – Eino Silakka - Endel Mosen, kohtunik - Ernst Mägi, kelner - Kalle Kaldma, Emma (salakaubitseja) - Laine Nilbe, loomaarst - Gustav Kantsler, apteegipreili - Helgi Tenso, lüpsitüdruk - Viiu Tuoppi, Laina (virtin) - Linda Pikk, Telefoni-Sandra - Endla Järvis, Fina (toatüdruk) - Heli Loorits, advokaat - Andres Tuoppi, praost - Bernhard Järvis, praostiproua - Hilda Prükk, Surkkala - Helmut Kõiv, armetu mees- Anete Kask, punajuukseline mees - Villem Trumsi, metsatööline - Elmar Kangru. Sama näidendiga esineti 27. aug Veriora Metsapunkti Klubis, vaatajaid 216.
1968. aastal õppis näitering Aleksander Mältoni juhendamisel A. H. Tammsaare 90. sünniaastapäeva puhul ära Tammsaare- Särevi näidendi „Kõrboja peremees“. Näidend esitati 3. augustil Kiidjärve pargis 390 pealtvaatajale. Tegelasi jumestama paluti jälle Paul Kangro. Osatäitjad: Kõrboja Rein – Evald Järvis, Kõrboja Anna – Maire Peil, Madli (Anna tädi) – Ida Lipping, Sauna Eevi – Marju Pikk, Katku Villu – Leonhard Järvis, Jüri (Villu isa) – Bernhard Järvis, Anu (Villu ema) – Hilda Prükk, Mikk - Tõnu Pikk, Leena – Helgi Tenso, Endel Mosen ja Endel Pedajas.
1969. aasta 9. augustil esitas näitering Kiidjärve pargis August Kitzbergi draama „Enne kukke ja koitu“, vaatajaid 480. Lavastaja Aleksander Mälton, jumestus ja parukad Paul Kangro, tantsuseade Eduard Põltsamaa. Osatäitjad: Pärisproua Helene Agneta Chlopitzky - Laine Järvis, Karl Fabian Chlopitzky (eelmise vend) - Leonhard Järvis, Valentin (Helene Agneta poeg ) - Virve Trumsi, Kählmann (hofmeister) - Endel Mosen, Tiedemann (opmann) - Ernst Mägi, Janka (toapoiss) - Arno Haran, aednik - Margus Tenso, aednikupoisid - Tõnu Kõiv ja Ants Nilbe, Vaida Jaan - Bernhard Järvis, Made (Jaani naine) - Hilda Prükk, Ants (nende poeg) - Evald Järvis, Mangu Elts - Endla Järvis, Maie (Eltsu tütar) - Marju Pikk, Tuli Jüri - Anete Kask, Aasta Mats - Lembit Tsäkko, Vana Juhan - Helmut Kõiv, I teomees - Ülo Tenso, II teomees - Ülo Koha, talgulised - Aino Malmet, Kersti Tenso, Helgi Tenso, Aili Talv, Regina Kutsar, Tairi Järvis, Helju Trumsi ja Tea Rammo.
1970. aastal tähistati August Kitzbergi 110. sünniaastapäeva etendusega „Püve talus“. Lavastaja Aleksander Mälton. Osatäitjad: Marju Pikk, Maire Peil, Helju Trumsi, Evald Järvis, Leonhard Järvis, Toivo Anni, Margus Tenso, Ülo Tenso, Endel Mosen, Tõnu Pikk, Ülo Koha, Ernst Mägi, Lembit Tsäkko, Hilda Prükk, Ida Lipping, Helmut Kõiv, Anete Kask, Endel Pedajas jt.
Näidendiga osaleti 21. märtsil 1971 Põlva rajooni kunstilise isetegevuse ülevaatusel, kus saavutati kultuurimajade grupis I koht, mille eest andis
ENSV Põlva rajooni TSN Täitevkomitee kultuuriosakond aukirja Kiidjärve näiteringile.
1971. aastal jäi viimaseks näidendiks Aleksis Kivi „Nõmmekingsepad“. Kahjuks pole selle kohta märkmeid.
Vaiki Sarve 1963. aastal öeldud lause: „Teeme midagi sellist, mis ümbruskonna rahvale kauaks meelde jääb“ õigustas end 100 % liselt, sest näitemängude aega meenutatakse Kiidjärvel veel kaua. Kiidjärve näitering etendas kokku 10 näidendit ning oli tollal üks populaarsemaid näitetruppe. Edu pandiks oli lavastaja ja juhendaja Aleksander Mälton, jumestaja Paul Kangro, aga kindlasti ka väga võimekad ja andekad näitlejad – külainimesed.
Ekskursioonid kirjanduslikele radadele
Raamatukogu juhataja Laine Nilbe hakkas raamatukogu lugejatele korraldama ekskursioone Eesti kirjanduslikesse paikadesse.
Aastatel 1972 – 1987 toimus kokku 6 ekskursiooni:
1972. aasta 14. oktoobril toimus esimene ekskursioon, mil käidi ekskursioonil Tallinnas: Kadriorus, E. Vilde majamuuseumis, õhtul vaadati „Estonias” Tšaikovski balletti „Uinuv kaunitar“ ja järgmisel päeval käidi Rocca al Mare vabaõhumuuseumis , Pirita kloostri varemetes ja Metsakalmistul. Tagasiteel käidi ka Vargamäel. Osales 21 inimest.
1975. aasta 1. juunil käidi ekskursioonil Tartu – Viljandi - Suure-Jaani – Kurgja – Särghaua - Vändra. Käidi Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal, Lydia Koidula sünnikohas Vändra lähistel ja Suure-Jaani kalmistul A. Mältoni kalmule lilli viimas.
1978. aasta oktoobris käidi ekskursioonil Vargamäel ja Palamusel.
1981. aasta 1. augustil käidi ekskursioonil C. R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal ja Vändra mail. Kroonikas on kirjas: „Kahjuks oli majamuuseum remondis, eksponaadid olid paigutatud ühte kõrvalhoonesse. Käidi veskis, loomapidamisruumides, viljapuuaias, põldudel ja Carl Robert Jakobsoni ja tema perekonna matmispaigas. Tutvusime veel Vändra vaatamisväärsustega ja käisime Lydia Koidule sünnipaigas. Kurgja ekskursioon oli Kiidjärve rahval ka 1975. aastal. Nüüd oli mitmeid noori osavõtjaid ja ka vanu, kes varem ei saadud osa võtta. Kokku 33 inimest."
1983. aasta augustis käidi Sangaste lossis, Tõrvas, Maiel - A. Kitzbergi muuseumis, Maimu koopas juures, Karksi lossimägedes, Pollil, Viljandi lossivaremeil, Pangodi järve ääres.
1987. aasta 25. juulil käidi O. Lutsu majamuuseumis Tartus, Palamuse koolmuuseumis, Alatskivil Juhan Liivi ja Laksi Tõnise haudadel. 33 reisist osavõtjat jäid sõiduga rahul.
Kõik ekskursioonid, mis said võimalikuks tänu kolhoos „Rahu“ juhatusele, kes lubas tasuta transpordi, olid osalejate arvates väga huvitavad ja oodatud ning osalejad kirjutasid neist ka kohalikus ajalehes Koit.
Kasutatud materjalid:
Kiidjärve raamatukogu kroonika 1957 – 1969, koostanud Laine Nilbe
Kiidjärve raamatukogu kroonika 1971-1975, koostanud Laine Nilbe
Kiidjärve raamatukogu kroonika 1980-1991, koostanud Laine Nilbe ja Krista Pikk
Kirjanduslik karneval Kiidjärve koolimajas 8. juunil 1958. aastal. Tagareas algkooli juhataja Heili Massakas, pillimees Eduard Kaldma ja raamatukogu juhataja Laine Nilbe
Anni ( Maire Peil) ja Katri (Marju Pikk) parvepoistega Kiidjärve näiteringi lavastuses „Parvepoisid“ 1964. aastal.
Kiidjärve küla reisiseltskond Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis Kurgjal 1975. aastal.
